Juhan Liivi testament Eestile

Alatskivil Liivi muuseumis avatav näitus kannab pealkirja «Oleksin ma luuletaja». Foto: Kristjan Teedema

Täna möödub 150 aastat Eesti ühe suurima luuletaja sünnist.

«Kui mõnel rahval on ükski oma Liiv, kes seda kunsti valdab, siis ei ole see rahvas asjata elanud,» tõdeb Jüri Talvet oma monograafias «Juhan Liivi luule» (2012). Mida rohkem Liivi loed – ja sa võid teha seda igas eas –, ikka kiirgab temast küllastumatut tunde- ja vaimuenergiat, mille kohta vanakreeka filosoof Plotinos kasutas sõna «emanatsioon».

Juhan Liiv ongi meie ise, aga seejuures mitte kivistunud müüt, mitte ka «televisioonimast rabas, mäelseisja madalal nõmmel», milliseks muutumise eest on hoiatanud liivilikke luuletusi kirjutanud Paul-Eerik Rummo, vaid ta on «üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast».