Francisco Martínez: Tallinna Machu Picchu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Francisco Martínez.
Francisco Martínez. Foto: Erakogu

Just hüljatus ja lagunemine annab potentsiaal­sele kultuuri­pärandile mõjukuse, leiab Tallinna Ülikooli antro­poloog Francisco Martínez. See käib ka linnahalli kohta.

Mõeldes Machu Picchu, Akropoli või La Alhambra peale, tundub ilmselge, et tegu on pärandiga. Kuid kõik need fantastilised paigad olid sajandeid hüljatud ja hooletusse jäetud,  kuni mõned romantilised välismaalased ühel hetkel osutasid nende potentsiaalile ja väärtusele kultuuripärandina.

Tõepoolest, just hüljatus annab neile paikadele mõjukuse, sest materiaalne lagunemine kõneleb meile teiste eludest ja teistsugustest elamisviisidest, toob nähtavale veel saavutamata eesmärgid. Nõnda päästab linnahalli külastamine paisu tagant mitmesuguseid mälestusi ning toob meelde ootamatuid lugusid. Teatud mõttes on see justkui maavärin, kus minevik maapinnana paigast nihkub.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles