Tänavuse suve raamat! – võiks öelda Heinz Valgu, legendaarse kunstiklubi kunagise kauaaegse presidendi mälestusteose kohta. Suveraamat selles mõttes, et 1935. aastal Vabaduse väljaku ääres valminud Kunstihoone keldrisse sisse seatud Kujutavate Kunstide Klubi ajalugu selle algusest peale ja taasavamisest 1958 kuni 1990ndateni jutustatakse ehtvalgulikul muhedal viisil. Autor lõpetabki saatesõna raamatule soovitusega «Mõnusat lugemist!».
Ja selles ei pea pettuma. Hüperboolid, vürtsikad võrdlused, galeriitäis saržilikke portreid KuKule hinge andnud kunstnikest, muusikutest, teatraalidest, kirjanikest ja teistest kultuuritegelastest, sekka anekdootlikke lugusid KuKus juhtunust ja seal räägitud anekdoote endid, ülevoolavaid kirjeldusi KuKu ballidest, tema «püsielanikest», lisaks mahukas ja autori poolt humoorikalt kommenteeritud fotokogu – kõik see suubub üheks kujundiks, KuKuks kui «oaasiks keset nõukogulikku kõrbet» (lk 165).