Rahandusminister Jürgen Ligi kutsus eile parlamendis tunde kestnud tuleva aasta riigieelarve esimesel lugemisel üles kasutama ära praegusi võimalusi, sest kriisi pole võimalik tagantjärele kompenseerida ega kinni maksta, kirjutab Argo Ideon.
Riigikogus podisev riigieelarve ei taasta kriisieelset elu
21. oktoober 2010, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd, kus majandus on natuke kosunud, ei tähenda see, et kõik kriisieelsed peod algavad uuesti, ütles Ligi vastuseks keskerakondlase Helle Kalda küsimusele politseinike tööhõivest. «Kriis jätab korvamatu haava ja seda ei ole mõtet püüda rahaliselt kinni toppida. Tuleb elada uutes oludes,» kinnitas rahandusminister teisal.
«Keegi ei saa Eesti riigis minu arust aastal 2011 väita, et tema peab saama maksimumi, mis saada on,» ütles Ligi, vastates keskerakondlase Arvo Sarapuu küsimusele põllumajandustoetustest. «See ei ole lihtsalt eetiline.»
Lendasid teravad solvangud
Ehkki Ligi nimetas eilset eelarvedebatti küsimustevooru lõppedes «valdavalt viisakaks aruteluks», kiskus väitlus ajuti sapiseks sõnavahetuseks ministri ja opositsiooni esindavate küsijate vahel, nii et ühel hetkel pidi juhataja Keit Pentus mõlemat poolt korrale kutsuma.
Jürgen Ligi ütles opositsioonisaadikuile korduvalt, et nad küsimusi esitades valetavad ja luiskavad. Rahvaliitlane Mai Treial kuulis ka seda, et tema maailm on pahupidi ja küsimuses sisalduv idee naeruväärne.
Kui keskerakondlane Heimar Lenk kinnitas, et 1000-kroonine toimetulekutoetus, mida valitsus tõsta ei kavatse, ei võimalda inimestel tervislikult toituda, nentis Ligi: «Seda on näha jah,» torgates nii Lengi meedias avaldatava päeviku pihta, milles keskerakondlane üritab süüa vaid 1000 krooni eest kuus. Rahandusminister möönis sealjuures, et toimetulekutoetus on tõepoolest ajale jalgu jäänud, ent sotsiaalkulud kasvavad eelarves nii ehk nii ja kõike pole võimalik korraga tõsta.
Riigikogulaste teine läbiv etteheide valitsuse esitatud eelarvekavale oli selle ebapiisav läbipaistvus, kuna paljusid üksikuid kulusid pole eraldi reana välja toodud ning need sisalduvad üksnes seletuskirjas, millel ei ole seaduse jõudu. Lisaks nõuti Ligilt väitluses detailseid andmeid üksikute kulude kohta, mida minister ei hakanud välja otsima.
Ei lahenda probleeme
Jürgen Ligi sõnul tegi ta hommikul enne eelarvearutelu ettepaneku, et küsimustele võiks reageerida ka elektroonsete materjalidega, kuid see ei osutunud riigikogus teostatavaks. «Ei ole ilmselt realistlik, et ma kõigile riigikogu liikmetele vastan niimoodi, et hakkan lappama seda paksu raamatut,» sõnas minister.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas vastas etteheidetele eelarvekava läbipaistmatuse kohta soovitusega kasutada elektroonilist varianti, millest otsinguga on lihtsam andmeid üles leida. «Kui eelarve esitada veel paksemana, võib väga paljudel kolleegidel tekkida tõsiseid probleeme selle läbilugemisega,» nentis Rõivas, kelle sõnul võtab materjali mõttega läbilugemine juba praegusel kujul nädala.
Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson arvustas eelarvekava lisaks seal olevatele puudustele ka selle eest, mida seal pole. «Kardan, et see eelarve ei paku lahendust, kuidas kriisist välja tulla,» sõnas ta. «See eelarve pakub paigalseisu. Ta pakub sellesama jätkamist, mis meil juba sellel aastal mureks on olnud. See eelarveprojekt ei anna inimestele võimalust tõusnud hindade, vähenenud sissetulekute ja kärbitud toetuste olukorras toime tulla.»
Sotside fraktsiooni esimees Eiki Nestor leidis, et põhimõttelisim küsimus eelarves on selle koostamine 1,6-protsendilise defitsiidiga, kui Maastrichti kriteeriumides lubatu piiresse jäädes võiks teha ka näiteks 2,6-protsendilise defitsiidiga eelarve ning elavdada sellega Eesti majandust sisetarbimise tõstmise näol.
Valitsusliidu fraktsioonide nimel kõnelenud Peep Aru ja Mart Laar tõdesid omakorda, et tegu on väga hea eelarvekavaga.
«Reformierakonna arvates on tegemist tugeva ja tasakaaluka eelarveprojektiga, mida tuleb igal juhul toetada, aga kindlasti tuleb lugemiste käigus seda eelarvet veel paremaks teha,» ütles Aru. Ta tõstis esile, et järgmise aasta eelarves ei ole viimasele paarile aastale iseloomulikke kärpeid ja maksutõuse, kuid külmutatud on riigi tegevuskulud ja avalikus sektoris palgad üldpõhimõttena ei kasva.
Laar kutsus opositsiooni parandusettepanekute korral esitama ka reaalseid katteallikaid, sarjas aga eriti sotse, et nad tõstatavad küsimuse eelarve läbipaistvusest, samal ajal aga nõustuvad Keskerakonna juhitud Tallinna volikogus eelarvega, mis on kõigi aegade kõige läbipaistmatum.
Kommentaar
Mart Laar
IRLi fraktsiooni esimees
Meie kõige suurem väljakutse selle eelarvega on olnud see, kuidas koostada tõesti vastutustundlik eelarve, millega liiguksime eelarve tasakaalu suunas, aga mitte sellest kaugemale. /- - -/ See on tegelikult silmapaistev positiivne samm ja ma usun, et see samm aitab meil lahendada ka mitmeid muid meie ees seisvaid probleeme.
/- - -/ See, et me oleme suutnud valitsusega läbi kõigi nende raskete aegade haridust prioriteetseks pidada, on Eesti tulevikule kahtlematult äärmiselt oluline otsus, äärmiselt positiivne otsus ja näitab ka seda, et kõigi nende kärpimiste ajal pole kärbitud kõiki ühe puuga, vaid on mõeldud ka Eesti tulevikule kõigi nende kärpimiste ja raskete aegade ajal. See on kahtlematult positiivne ja õige.
----------------
Eiki Nestor
SDE fraktsiooni esimees
Kogumispensioni maksete taastamine on kindlasti positiivne osa sellest eelarvest. /- - -/ Kõigil oli kartus, et kas taastub ikka see sissemakse sinna kogumispensionisse või mitte. Mine tea, et võib-olla lükatakse veel ja veel edasi. Mõte, et ju on 1. jaanuar 2011 kõige sobilikum kuupäev taastamaks neid sissemakseid, millest poliitikutel ei õnnestu mööda vaadata, on ilmselt osutunud õigeks, selles mõttes on asi õige ja valitsust tuleb selle sammu eest kiita.
Kogumispensioni maksete taastamine on kogu selle eelarve kõige positiivsem asi. /- - -/
Ma usun, et need vähesed miljonid, mis on vajalikud selleks, et toimetulekupiir tõuseks 1200 kroonile, riigikogu leiab. Selle nädala uudistest mind häirib üks asi – Eesti Vabariik, Euroopa Liidu liige, riik, mis järgmisest aastast läheb üle eurole, aga üks Norra proua aitab siin vaeseid. Miks me ise ei saa siis? Häbi on!
--------------
Kadri Simson
Keskerakonna fraktsiooni esimees
Puudu jääb lihtsast huvist selle eelarve vastu, mis mõjutab järgmisel aastal kõigi Eesti inimeste elu. Ma arvan, et kõige ilmekam näide selle kohta on üks pilt, mis tehti siin saalis, kui peaminister andis eelarve riigikogule üle ja esimeses pingis üks noor Raplamaa saadik vaatas sellel ajal huvipuudusest hoopis kallite BMWde pilte.
/- - -/ Ma pean paraku ütlema, et see eelarve ei paku lahendusi meie ees seisvatele kõige valusamatele küsimustele. Tööpuudus säilib kõrgena, samas kui lisatud aktsiisid ja käibemaks tekitavad jätkuvalt survet hinnatõusudeks. Eestil on sellel aastal tööga hõivatute tase taasiseseisvusaja madalaim. Ärge tulge mulle rääkima, et tööta inimesed on ise süüdi!
Eesti tööturupoliitika on Euroopa üks alafinantseeritumaid ja meie noorte tööpuudus ulatub 40 protsendini. Ja need noored on need inimesed, kellest sõltub Eesti tulevik. Me ei ole nii suur riik, et võiksime tööjõuga pillavalt ringi käia, aga need inimesed on kasutamata ressurss.
Seisukohad on võetud riigikogu liikmete eilsetest sõnavõttudest tuleva aasta riigieelarve esimesel lugemisel