Eesti Geenivaramu tahab kokku saada 100 000 inimese andmed ning ootab seepärast eestlasi vereproovi andma, teatasid
.
Eesti Geenivaramu tahab kokku saada 100 000 inimese andmed ning ootab seepärast eestlasi vereproovi andma, teatasid
.
«Täna me ootame rohkem mehi, sest mehed on olnud aeglasemad liituma,» ütles Eesti Geenivaramu professor Andres Metspalu «Aktuaalsele kaamerale». «Ja me ootaks ka vanemaid inimesi.»
Eesti Geenivaramuga on tänaseks liitunud ligi 26 000 inimest ja teadlased loodavad, et aasta lõpuks saab neid olema 30 000. Senised esialgsed uuringud on välja toonud mõndagi üllatavat: näiteks sarnaneb eestlaste geenipilt rohkem venelaste kui soomlaste omaga ning et põhjaeestlase ja lõunaeestlase geenipilt on pisut erinev.
Kõik need inimesed, kes on oma veretilga geenivaramule loovutanud, täna ise otsest kasu sellest veel ei saagi, kuna geneetika, ehk teadus, mis uurib pärilikkust, on alles andmete kogumise etapis ja tänaseid toiminguid tehakse tuleviku nimel.
Kuressaares peetud Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil anti tänavu esmakordselt välja ka geneetiku elutööpreemia, mille pälvis doktor Mart Viikmaa populatsioonigeneetika õpetamise eest.