Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti arengut pidurdab harimatute meeste alamkiht

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Repro

Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud joodikmeeste lumpen aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara, hoiatavad «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajad. Strateegiat vahendab Alo Raun.

Kolmapäeval ministrile üle antud ja mitu kuud arutatud dokumendis märgitakse, et tänapäeval ei jõua ligi 12–14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale või ei ole seda omandanud – seega pole ka valmis tööturul hakkama saama.

«Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua perekonda, on aldis alkoholile jms,» seisab haridus­strateegias.

«See on tõeliselt paljude Eesti ühiskonna hädade – kuritegevus, alkoholism, perekonna lagunemine, laste järelevalve probleemid – üks allikas,» rääkis sotsioloog Marju Lauristin 25 eksperdi nimel kolmapäeval «Eesti haridusstrateegiat 2020» minister Jaak Aaviksoole üle andes.

Varateismelisest peale

Strateegia haridusvõimaluste võrdsuse ekspertrühma juhtinud Lauristini väitel saab poiste väljalangemine hoo sisse 7.–9. klassis, kus tehakse tutvust alkoholiga. Probleemid jätkuvad kutsekoolis, kust kiputakse samuti välja langema.

Kusjuures, kui tavaliselt arvatakse, et kooli pooleli jätma sunnib peamiselt sotsiaalmajanduslik olukord, siis Lauristini sõnul on see vaid osa tõest. «Jõudsime oma aruteludes selgele järeldusele, et väljalangemisel on väga tugevad tegurid hariduse enda sees,» rääkis sotsioloog. «Väga suur osa poiste väljalangemusest põhikoolis on seotud mitte niivõrd välise keskkonnaga, kuivõrd kooli praktikaga.»

Strateegia soovitabki, et iga noort peaks hakkama õpetatama rohkem tema isiklikest vajadustest lähtuvalt ning et sealjuures tuleks arvestada noorte soolisi erinevusi ja andekustüüpe.Eksperdid usuvad, et nii suureneb poiste õpi- ja koolihuvi.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on haridusstrateegias välja toodu tegelikult juba praegu kasutusele võetud, mistõttu on ka väljalangemus viimastel aastatel vähenenud. Ta rõhutas siinkohal lihtsustatud või individuaalse õppekava läbimise võimalust, nõustamiskeskuste, koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tööd.

Toogem mehed tööellu tagasi

Lisaks uute väljalangemiste ennetamisele tuleb Lauristini sõnul tegeleda lumpenisse langemise ohus noorukitega ja juba alla käinud meeste tööturule tagasitoomisega.

Strateegia soovitab luua haridusprobleemide varase märkamise ja haridustee seire süsteemi, mis jälgib iga haridusest lahkuja käekäiku ning aitab õppima naasta. Ka õppenõustamine ja karjääriabi süsteem võiks strateegia koostajate nägemuses saada uue hoo, aidates erialase ettevalmistuseta inimestel kutset õppima minna või jätkata pooleli jäänud haridusteed.

Lauristini sõnul võiks võtmeroll olla siin töötukassal, kes saaks suunata tööotsijad koolitusele ja täiendusõppele. Strateegia soovitab luua selleks töötukassat ja õppeasutusi haarava koostöövõrgustiku.

Kursuse asemel koolipinki

Lauristin kutsub üles muutma töötukassasse pöörduvate noorte tagasi kooli saatmise lausa standardiks. «Üks võimalus on seadusega ette näha, et kui inimene tuleb, ütleme, 25.–26. eluaastani töötukassasse, siis temaga mitte lihtsalt ei vestelda ja öelda, et minge kahenädalastele kursustele, vaid seadus suunab nad regulaarsesse õppesse – kutsekooli või mujale,» pakkus teadlane.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Katrin Raadomi sõnul on palju juba tegemisel – näiteks pilootprojekt põhiharidusega või veelgi madalama haridustasemega noorte õpingute juurde tagasi toomiseks, teiseks poolelijäänud kutseõppe lõpetamise programm KUTSE, kuid ka võimalus saada koolituskaardi abil põhjalikku erialast algõpet mõnel puhul kuni kutsetunnistuse saamiseni välja.

See, kas töötukassa kaudu võiks põhi-, kesk- või kutsekooli siseneda, on Raadomi väitel siiski haridusministeeriumi otsustada.

Asso Ladva teatel tuleb ministeerium haridusstrateegias tehtud ettepanekute juurde tagasi sügisel. Ta meenutas, et minister Jaak Aaviksoo sõnul langevad väga paljud dokumendis esitatud mõtted kokku ministeeriumi omadega ja väärivad elluviimist.

Kolmapäeval esitas Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ja haridusministeeriumi ühine töörühm haridusministrie «Eesti haridusstrateegia 2020», mis käsitleb haridusvaldkonda esmakordselt tõenduspõhise tervikülevaatena, pakkudes võimalusi Eesti arengu ja elukvaliteedi edendamiseks käesoleval kümnendil.

KOMMENTAAR

Jüri Uljas
sotsiaal­psühholoog

Madala haridustasemega meestel kumuleeruvad pea  kõik hädad. Üldjuhul on neil ebaterved eluviisid – joomine ja suitsetamine. Nende olemise turvalisust tagav võrgustik on nõrk (puuduvad lähisuhted ja omand), seetõttu on neil ka kõrgemad ärevuse näitajad, depressioon.

Suhete loomise korral on tõenäoliseks partneriks naine, kellel on väga stereotüüpsed arusaamad mehe rollist. See aga võimendab mitmeid meeste töökoha kaotamisega seotud hirme. Ka mõjutab selline elulaad nende meeste suutlikkust tööd teha.

Tagasi üles