Tuntumad libauudised, mis on meedias avaldatud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/03/3830807t1he295.jpg)
Kuigi ajakirjanikud ei avalda kunagi teadlikult väärinfot, satuvad libauudised vahel ka usaldusväärsetesse meediakanalitesse. Möödunud meediapädevuse nädala raames meenutame kuut tuntumat Eesti ajakirjandusse jõudnud libauudist.
Taasiseseisvunud Eesti ajaloost leiab hulgaliselt värvikaid libauudiseid väga erinevatest valdkondadest, kusjuures enamasti pole nende näidete näol tegemist mõne vaenuliku riigi propagandaga, vaid huumori, turundustriki või inimlike eksimustega.
Soome margad
1991. aasta veebruaris teatas Feliks Undusk huumorisaates «Ivar Vigla sõu», et järgmisest nädalast kaovad käibelt Soome 100-margased rahatähed. Kuna nii mõnelgi eestlastel oli rublade kõrval varutud ka markasid, siis paljud inimesed ei vaadanud saadet lõpunigi ning tõttasid markasid kesise kursiga rublade vastu vahetama. Vallandus üleriigiline paanika, mis tekitas segadust isegi Soomes.
Pavarotti Muhumaal
1998. aasta suvel reklaamis Imre Sooäär suvel Muhumaal Pädaste mõisas toimuvat heategevuslikku õhtusööki meedias uudisega, et ühe külalisena osaleb ka maailmakuulus tenor Luciano Pavarotti. Uudis osutus valeks, kuid lavastusega mindi suisa nii kaugele, et Pädaste mõisa aia taga maandus väikekopter, millest väljus kogukas valge salliga meesterahvas, istus korraks kiige juures ja lahkus taas kopteriga.
Meteoriit Valgamaal
2009. aasta märtsis levis uudis, et Valgamaal asuva Torupilli talu järve võis kukkuda meteoriit või satelliitide tükid. Talu peremees rääkis, et kuulis «Lõuna-Eesti kohal lennanud tundmatu salapärase objekti pauku»; kohal käisid päästeteenistus, ufouurija ja ajakirjanikud kogu Eestist. Paari päeva pärast oli siiski selge – segadust tekitanud augud järve katvas jääs olid põhjustatud veekogu põhjas asuvatest allikatest.
7,6 miljonit pagulast
2017. aasta septembris ringles Eestis blogipostitus pealkirjaga «Eesti jaoks on ette nähtud 7,6 miljonit pagulast». 2019. aasta alguses levis ka Lääne Elu uudis, kus Lääne-Nigula volikogu liige Jüri Ott kinnitas, et «Eestisse võib tulla seitse miljonit pagulast, sest meil on nende jaoks ruumi». Tegemist on viitega 2010. aasta uuringule, milles on välja toodud vastavalt rahvastikutihedusele teoreetiline hulk inimesi, keda on võimalik Eestisse asustada, et säiliks Euroopa Liidu keskmine rahvastikutihedus. Tegemist polnud mitte kellegi plaaniga ja see eelnes tegelikule pagulaskriisile.
Kaubikusse tiritud laps
2017. aasta novembris levis kulutulena uudis sellest, kuidas Harku vallas tiriti laps valgesse kaubikusse ja lasti välja alles pärast mitmetunnist ringisõidutamist. Kajastused olid detailirohked ja intervjuusid jagas väidetava ohvri ema. Lugu jõudis isegi Õhtulehe esiküljele. Politsei uurimise järel selgus aga, et tegemist oli lapse fantaasiaga ning sündmust ei toimunud.
Vene lipp Kohtla-Järvel
2019. aasta veebruaris levis sotsialameedias ja meedias pilt, kuidas Kohtla-Järve linnavalitsuse hoone juures heisati Mailis Repsi külaskäigu puhul vene lipp. Uudist jagasid agaralt ka konkurentidest poliitikud nagu Juku-Kalle Raid ja Maris Lauri. Hiljem selgus siiski, et lipp oli heisatud seepärast, et samal ajal viibis linnas ametlik delegatsioon Venemaalt Novgorodist.
Meediapädevuse nädala korralajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.