​Raul-Allan Kiivet: apteegireformi kampaania on oma eesmärgi saavutanud

Raul-Allan Kiivet. Foto: Liis Treimann

Ravimiseaduse ümber toimuva tantsu mõte on segase ja eba­stabiilse olukorra hoidmine apteegiturul, kirjutab Tartu Ülikooli tervis­hoiu­korralduse professor Raul-Allan Kiivet.

Ravimiseaduse 1. aprillil kehtima hakkava muudatuse ehk apteegireformi eesmärk ei ole omandireform. Apteegireformil ei ole eesmärki, sest see on järjekordne etapp desinformatsioonikampaaniates, mida rakendatakse strateegilise initsiatiivi hoidmiseks. See on üks paljudest aktsioonidest, mille Magnumi-Apotheka kontsern on viimase 20 aasta jooksul edukalt välja mänginud.

Desinformatsiooni ajaloolise võrdlusena teavad kõik Nõukogude ajal koolis käinud eestimaalased kangelast Sussaninit, kes 1613. aastal teejuhina esinedes Poola väed sohu juhatas.

Apteegireformiga on meid kõiki sohu juhatatud, sest olenemata sellest, kas viis aastat tagasi otsustatud proviisorinõue jõustub 1. aprillil, üleminek lükatakse edasi või pööratakse tagasi, kas Margus Linnamäe kingib apteegid proviisoritele või mitte, on ravimiseaduse ümber toimuv oma ülesande täitnud – segadus püsib ja Magnum-Apotheka juhivad mängu edasi.

Segase ja ebastabiilse olukorra hoidmine apteegiturul on selle mängu mõte ning desinformatsiooni abil on hoitud ja suurendatud Magnumi-Apotheka turuosa. Praeguseks on ravimite hulgi- ja jaemüük Eestis frantsiiside jt lepingutega juba sedavõrd läbi põimitud, et seda tagasi ei pööra, ja pole vahet, kas hulgimüüja on apteekide omanik või mitte.

Ravimite kättesaadavuse halvenemine ja kõrge hind on Eestis reaalsus. Kui väikese turu korral nõuab turuvalitseja eritasu müükivõtmise ja apteekides positsioneerimise eest, on ravimitootjal müügiotsusest loobumine kerge. Hulgimüüjal ja apteegil on ükskõik, millistest toodetest käive tekib, ja valiku ahendamine on teadagi parim viis panna tarbijat kasutama seda, mis olemas. Ja olemas on apteegiketile soodsaimad tooted.