Sisuturundus
Õnnestunud ettevõttepraktika – õpilase, kooli või ettevõtte asi?
Levinud ütluse kohaselt on tõe kriteeriumiks praktika: pane inimene tegutsema ja sa näed, millised on tema teadmised ning kui oskuslikult ta neid ellu rakendab. Vähem on arutletud selle üle, kas praktika on sobiv mõõdupuu üksnes selle sooritajale. Tuues tuntud käibetõde kutseõppe konteksti – kas ebaõnnestunud praktika taga seisab pelgalt õpilane või on see ühtlasi hinnang juhendaja tööle?
Teoorias tundub kooli ja ettevõtte omavaheline koostöö elementaarne.
Praktikas võivad pooltel olla aga vägagi erinevad vajadused: kooli ootus on pakkuda seni õpitule võimalikult laia rakendust, ettevõtte eeldus on, et vajalik töö saaks tehtud – hästi ja ressursitõhusalt. Nii pole harvad loodki, kus praktikalt tulija on kogu ettevõttes oldud aja vältel teinud ainult üht ja sama liigutust või jäänud hoopis omapäi. Lõppkokkuvõttes ei tunne tulemusest rõõmu ei kool ega ettevõte, õpilasest rääkimata. Oskuslik juhendamine seevastu on tõhus abimees tänaste õpipoiste vormimisel tuleviku tegijateks. Just juhendaja rolli arendamisele ja teadvustamisele läbi praktikajuhendajate koolituse on keskendunud Tartu Kutsehariduskeskus.
Oskuslikuks juhendajaks tandemkoolituse kaudu
Praktikajuhendajate koolitamise juured Tartu Kutsehariduskeskus ulatuvad Balti riike hõlmanud rahvusvahelisse koostööprojekti*. Pilootprojekti eesmärgiks oli kooli- ja ettevõttepoolsete juhendajate ühise koolituslaua taha toomine, et käsitleda teemasid ühises võtmes ning anda osapooltele kaasa praktilised tööriistad eduka praktika juhendamiseks. Uudse lähenemisena kasutatud tandemkoolituse vorm aitab ühtlustada teineteisele pandud ootusi ning arusaama töökohapõhise õppe olemusest. Projekti raames välja töötatud juhendaja kompetentside mudel sai nurgakiviks edasiste koolituste kavandamisele.
Erakogu
Ettevõttepoolsete juhendajate koolitusvajadust kinnitab ka sama projekti raames läbi viidud uuring, mille kohaselt hindavad eestlased oma juhendamisoskusi märksa madalamalt kui kolleegid Lätis ja Leedus: koguni 40% uuringus osalenud eestlastest mõõtis oma juhendamisoskust kõige madalama hindega. Kuna uuring viidi läbi longituudmeetodil (sama sihtgruppi küsitleti korduvalt pikema ajaperioodi vältel), siis tõid uuringutulemused välja, et koolitusel oli märgatav mõju juhendajate oskuste parenemisele. Tõusis oluliselt nende juhendajate arv, kes hindasid oma oskusi keskmiseks ja heaks (kasv 19,5%). Uuringu läbiviijaks oli JAMK Ülikool Jyväskyläst.
Koolitusel käsitletakse kõige olulisemaid juhendamisega seotud teemasid nagu miks on oluline praktika alguses võimalikult hästi oma praktikanti tundma õppida; kuidas seada koos eesmärke; mis mõjutab praktikandi motivatsiooni; kuidas toimib Eestis välja töötatud juhendamise minimudel; kuidas anda praktikandile tagasisidet, kui sooritus polnud kõige edukam.
Juhendaja kui ettevõtte visiitkaart
Kui reeglina peetakse juhendamist juhtide pädevuseks, siis ettevõttesse praktikante vastu võttes on ülioluline, et vajalik ettevalmistus oleks ka määratud juhendajal. Juhendamisoskuse arendamine on töökohal toimuva õppe üks võtmeoskusi. Viimase osas on ettevõttepoolsed juhendajad seni olnud vaeslapse rollis – juhendajatel ei ole selgeid juhiseid praktika läbi viimise osas, neil puudub vastav ettevalmistus ning koolitamine on olnud võrreldes koolide töötajatega ebaregulaarne.
Koolitusel osalenud juhendajad tõid välja, et koolitus aitas neil mõista eesmärkide kokkuleppimise vajalikkust praktika alguses. Samuti tõstsid nad esile kahepoolse tagasiside vajalikkust: hinnangute andmise kõrval tuleks küsida ka seda, kas praktikant on ülesandest aru saanud ja kuidas ta end praktikakohal tunneb. Ei maksa unustada, et tänased praktikandid on homsed töötajad ning nende kogemus kujundab olulisel määral hoiakuid oma tulevaste tööandjate suhtes.
Ent juhendaja pädevus ei ole üksnes praktika edukuse eelduseks: samad oskused on üle kantavad ka uute töötajate juhendamisele. See, kuidas ettevõte tervitab oma uusi liikmeid ja toetab neid sisseelamisprotsessis, on ettevõtte visiitkaardiks. Hästi planeeritud juhendamine aitab tõsta kogu ettevõtte efektiivsust.
Juhendamise roll töökohapõhises õppes
Lisaks praktikantidele ja uutele töötajatele on oskuslikul juhendamisel suur roll ka töökohapõhises õppes. Tundes ühelt poolt hästi ettevõtete muutuvaid vajadusi ning nähes teiselt poolt õpipoisi oskusi, on just juhendaja oluline lüli andmaks koolidele vajalikku sisendit õppekava muudatusteks ja uute õppekavade loomiseks; samuti aitab tagasiside planeerida valdkonnapõhiseid koolitusi uutele erialadele. Nii saavad koolid kiirelt reageerida tööturuvajadustele ning kujundada õpilaste ettevalmistust selliselt, et see tõesti vastaks ettevõtete ootustele.
Kokku viidi Eestis pilootprojekti raames 3 aasta jooksul läbi 21 tandemkoolitust, kus osales ühtekokku 269 juhendajat, neist 37 kutsekoolidest ning 232 ettevõtetest. Tartu Kutsehariduskeskuse koolitusjuhi Ülle Antsoni sõnul andis osalejate suur huvi ja positiivne tagasiside kinnitust, et juhendamisoskuste arendamine on vajalik ja aktuaalne nii koolide kui ettevõtete vaates.
„Meie koolitajatel on projektist kaasa võtta ainulaadne kompetents ja me oleme jätkuvalt valmis seda rakendama pakkumaks tuge neile tööandjatele, kes tahavad oma meeskonnas arendada tugevaid juhendajaid,“ rääkis Ülle.
Kui tunned, et Sinu ettevõtte töötajad vajavad väljaõpet praktika, töökohapõhise õppe läbiviimisel või uute töötajate mentorina, siis võta meie koolitusjuhiga julgelt ühendust.
COOPI KOMMENTAAR
Sille TederPuka kaupluse juhataja“Koolitus oli hästi korraldatud, mulle meeldis väga , et oli kaks koolitajat ja nad tõid loengu sees palju elulisi näiteid. Koolitajad panid meid aktiivselt kaasa töötama, koostasime erinevaid tabeleid, tegime tähelepanuharjutusi ja saime oma mõtteid seoses ettevõtte igapäevase tööga rakendada.
Koolitus õpetas mind ennast veel paremini väljendama, et suhelda tööle tulevate uute töötajatega selliselt, et töö raskus neid ära ei hirmutaks. Oluline oli ka teadmine panna iga töötaja märkama arengut ettevõttes, eriti meeskonnatöös.“
*Erasmus+ Project „Testing New Approaches to Training VET and Workplace Tutors for Work Based Learning – TTT4WBL“. Projekti rahastas Euroopa Liit.
