Ärevus ja depressioon pärsivad südame-veresoonkonna haigustest taastumist

Foto: Shutterstock

Uuringud näitavad, et südame isheemiatõvega ja hüpertensiooniga (kõrge vererõhuga) patsientidel esineb kergesti ärevust ja depressiooni, mis põhjustavad ravijärgimuse langust, motivatsiooni puudust ning haiguse süvenemist.¹ Depressioon on seotud kõrgenenud kardiovaskulaarse riskiga, mis suurendab kardiovaskulaarse haiguse tekke tõenäosust..² Umbes 30% patsientidest, kes on sattunud haiglasse ägeda müokardiinfarktiga, põevad depressiooni, nendest 15–20% on raskekujulised juhtumid.³ Uuringud näitavad ka, et naised kogevad stressi meestest enam. Sümptomid, nagu hirmutunne, suurenenud ärrituvus, ärevus, suutmatus lõdvestuda või keskendumisvõime puudumine võivad anda märku vaimse tervise probleemidest. Ärevus võib lisaks põhjustada ka somaatilisi sümptomeid, nagu peavalu või pearinglus, mõtlemisraskused, suukuivus, tükitunne kurgus, lämbumine, õhupuudus, hingamisraskused, lämbumisest tingitud surmahirm, valu rinnus, südamepekslemine jne. Südamelihase infarkti puhul on nii depressioon kui ka ärevus suurendavad südamehaiguste kordumise riski.

Põhjused, miks südame-veresoonkonnahaigetel tekib ärevus ja hirm

Südame-veresoonkonna haiguste ravi on seotud muutustega patsiendi elustiilis ja raviplaani järgimises. Esmapilgul näib see lihtne ja kergesti teostatav, kuid peale esimesi raskusi võib tekkida tagasilöök. Mõte sellest, et kogu elu tuleb võidelda diagnoositud haigusega, võib mõnikord põhjustada motivatsiooni langust ning isegi depressiooni. Uuringud näitavad, et patsiendid, kes tunnevad haiguste diagnoosimise järel psühholoogilist pinget, eiravad sagedamini arsti soovitusi. Krooniliste haiguste raviprotsess koosneb üldjuhul tervisliku eluviisi järgimisest ning arsti poolt välja kirjutatud ravimite regulaarsest tarvitamisest. Viimast on kõige keerulisem järgida, kuna kardetakse ravimitest sõltuvusse jääda. Arstid kinnitavad, et ravimite õige manustamine ja meditsiiniline järelevalve on võtmetegurid mitte ainult haiguse enda, vaid ka organismi ravimitaluvuse kontrollimisel.

Vaimne tasakaal on kõige tähtsam

Mõnel patsiendil tekib koheselt peale kroonilise haiguse diagnoosimist depressioon, teistel aga mõne aja jooksul. Hoolimata tekkimise ajast peetakse depressiooni raviprotsessi raskendavaks asjaoluks. Esineb ka juhtumeid, kus patsientidel tekivad negatiivsed mõtted, kuid eksperdid ütlevad, et selline reaktsioon on normaalne ning sellega tuleb tegeleda. Oluline on aidata patsientidel mõista, et kroonilise haigusega elamine ei ole surmaotsus. Ümbritsevad inimesed ja spetsialistid on valmis selliseid patsiente igakülgselt aitama ning pakkuma vaimset tuge. Arstid ütlevad, et abi otsimine on üldjuhul väga tõhus, patsient suudab säilitada kainet mõistust ning kõige olulisem on arsti soovituste järgimine.

Kogemuste jagamine aitab eesmärkide saavutamisele kaasa ning viib kindlamalt sihile

Patsiendi vaimne tervis mõjutab tugevalt haiguse raviprotsessi. Seetõttu on oluline selle eest hoolitseda. Tervishoiutöötajad on täheldanud, et viimasel ajal on pikaajaliste haigustega patsiendid hakanud hea meelega oma kogemusi teistega jagama. Neile, kes pole haigust veel pikalt põdenud, on see suurepärane võimalus kogemuste ja meelerahu saamiseks, mis muudab raviprotsessi tõhusamaks. Suhtlusvõrgustikes ja internetis leiduvates kogukondades jagavad patsiendid lisaks oma kogemustele ka nõuandeid. Üheks selliseks veebileheks on ravimitootja Teva eestvõttel loodud “Tervise eest hoolitsemine”.

Selline kogukondade aktiivsus võib osutuda suureks abiks teabe otsimisel, kuid silmas tuleb pidada, et iga juhtum on siiski individuaalne.

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on innustanud meid otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid, kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.

NPS-EE-NP-00024

Allikad:

1. Zhang L, Zhang L, Wang J, Ding F, Zhang S. Community health service center-based cardiac rehabilitation in patients with coronary heart disease: a prospective study. J BMC Health Services Research 2017;17:128. doi: 10.1186/s12913-017-2036-3.

2. Seldenrijk A, Vogelzangs N, Batelaan NM, Wieman I, van Schaik DJ, Penninx BJ. Depression, anxiety and 6-year risk of cardiovascular disease. Journal of Psychosomatic Research 2015;78(2):123-129. doi: 10.1016/j.jpsychores.2014.10.007.

3. Myers V, Gerber Y, Benyamini Y, Goldbourt U, Drory Y. Post-myocardial infarction depression: increased hospital admissions and reduced adoption of secondary prevention measures — a longitudinal study. Journal of Psychosomatic Research 2012;72(1):5-10. doi: 10.1016/j.jpsychores.2011.09.009.