Keskerakonna endine kauaaegne juhtpoliitik, kevadel parteist välja astunud Ain Seppik peab erakonna esimehe Edgar Savisaare Kesknädalas avaldatud lugu vastukäiguks kriminaalmenetlusele, mis tõenäoliselt on seotud eraisikutelt võetud laenudega.
Seppik peab Savisaare artiklit vastukäiguks kriminaaluurimisele
20. juuli 2012, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seppik ütles Postimehele, et ei tea, mida kriminaalmenetluse käigus uuritakse, kuid peab tõenäoliseks, et see on seotud Savisaare võlgnevustega eraisikute ees. Kesknädalas avaldatud artikkel on tema hinnangul Savisaare vastukäik, et mõjutada avalikku arvamust juhuks, kui kriminaalasjas peaks tekkima arenguid.
«Teine põhjus on hapukurgihooaeg, tahtmine pildis olla, ehkki see pole kõige õigem viis Human Rights Watchile esitatud kaebustega pilti saada,» nentis ta.
Osaliselt on artiklis õiguskaitseorganite jõulist tegevust teravalt kritiseerinud Savisaarel Seppiku sõnul ka õigus. «Asi pole mustvalge, sest tunnistagem, kaitsepolitsei ja prokuratuuri tegevus on viimasel ajal tekitanud kõigis mõtlevates inimestes küsimärke. Jõudemonstratsioonid, läbiotsimised - midagi head pole need toonud,» sõnas Seppik, kelle hinnangul lastakse nii piltlikult öeldes kahuriga varblast.
Tema hinnangul peaksid õiguskaitseorganid tõsiselt mõtlema, kuidas avalikkusega suhelda. Kohtuprotsess on tema sõnul küll avalik, kuid menetlus reeglina mitte ja seetõttu tekib küsimus, kuidas jõuavad avalikkuse ette asjad, mis selles staadiumis avalikuks saama ei peaks.
«Muidugi uurija otsustab, millal ja mida avaldada, aga sellega peaks olema ettevaatlik, sest süütuse presumptsioon kehtib kõigi suhtes, ka Edgar Savisaare,» lausus Seppik, kelle hinnangul võib ka Kesknädala lugu olla seotud sellega, et «kuskilt on midagi välja tilkunud». «Praegu jääb mulje, et milleski tahetakse Edgar Savisaart süüdistada, aga need pole head märgid opositsiooniliidri suhtes.»
Samas ütles ta, et kui Savisaare väitel on prokuratuur käsitlenud teda välisriikidega peetavas kirjavahetuses kahtlustatava ja isegi süüdistatavana, siis seda ta ei usu. «Kahtlustatav kindlasti ei saa inimene olla, ilma et ta ise sellest midagi teaks. Nii et ma ei usu, et prokuratuur on läinud sellise seaduserikkumise teele. See kõlab uskumatult ja ma ei pea seda tõenäoliseks,» lisas Seppik.
Savisaar kirjutas üleeile Kesknädalas, et pöördus oma sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide poole, et saada selgitusi rea asjaolude kohta, kus valitsuse institutsioonid ja õiguskaitseorganid on opositsioonitegelasi tema sõnul põhjendamatult rünnanud.
Muuhulgas märkis ta, et kuna kõigist katsetest hoolimata ei ole siseriiklikult suudetud kogu opositsiooni alla suruda, siis on püütud sellesse kaasa tõmmata ka välisriike, levitades seal väärinformatsiooni opositsioonitegelaste kohta ja püüdes kahjustada nende mainet.
«Laekunud on informatsioon, mille kohaselt Eesti prokuratuuri korrespondentsis välisriigi ametivõimudega on mulle omistatud menetlusõiguslik staatus. Olen teada saanud, et minu isikut käsitletakse nendes dokumentides «kahtlustatavana» ja isegi «süüdistatavana». Nimetatud staatust ei saa isikule Eesti seaduste järgi omistada ilma tema teadmata ja vastavaid ametlikke süüdistusi esitamata,» ütles Keskerakonna esimees.
Savisaare sõnul saadeti selliste väidetega kiri Eesti prokuratuurist välismaale rohkem kui aasta eest, kuid seniajani ei ole talle esitatud mingeid süüdistusi ega kahtlustusi.
Savisaar viitas Kesknädalas ilmunud artiklis Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses olevale kriminaalasjale, mille käigus on saadetud Šveitsi õigusabitaotlus. «Näiteks Šveitsi prokuratuuri poolt on see kaasa toonud kirjaliku seisukoha, et Eesti prokuratuur teostab «kalastamist» ehk süütõendite kunstlikku loomist ning on alustanud uurimist lootuses, et ehk midagi ikka leitakse,» kirjutas Savisaar.
Tema sõnul pole samas teada mingit konkreetset õigusrikkumist, mille tõendamiseks vastavat materjali otsitakse. «Panin tähele, et prokuratuuri argumentide tase on kahjuks madalalaubaline. Nii väidab prokuratuur mulle antud laenude usaldusväärsuse diskrediteerimiseks, et ükski pank ei laenavat midagi minusugusele nõrga tervisega inimesele,» lausus ta ja lisas, et peab ka selle seisukoha vaidlustama.