KRIMINAALNE EESTI 2020 ⟩ Lihula veresaun ja liiklusroimarid
31. detsember 2020, 20:09
/nginx/o/2020/10/21/13426020t1he8ba.jpg)
Postimehe 50 enim leotud artikli hulka mahtus 2020. aastal 11 krimilugu. Ühiskonna tumedamat poolt ilmestasid sel aastal liiklusmõrvarid ja Lihula veresaun.
2020. aasta 6. juuni õhtul šokeeris avalikkust Lihulas toimunud veresaun, mille käigus tapeti halastamatult kaks inimest.
6. juuni hilisõhtul hakkasid toimetusse laekuma teated politsei suuroperatsioonist Lihulas, kuulda oli ka laske. Et tegemist oli ääretult segase olukorraga, oli esmalt raske mõista, mis tegelikult oli toimumas. Et Eestis lähiminevikus midagi seesugust polnud juhtunud, ehmatasid aina pinnale ujunud detailid kogu Lihula kogukonda ja ühiskonda laiemalt.
Ravimite mõju all 32-aastane Mikk Tarraste põhjustas Lihula Olerexi tankla juures liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Pärast õnnetuspaigast lahkumist tulistas ta tankla lähistel mootorratturit, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. Samuti avas ta tule ühe auto suunas, kus oli neli inimest: mees, naine ja kaks väikest last. Naine suri saadud vigastustesse, mees ja kaks last said viga. Pärast tulistamist jõudis mees veel piirkonnas ringi liikuda, kuid põgenes hiljem metsatukka. Politsei reageeris väga suurte jõududega. Pärast tulevahetust metsas otsustas Tarraste alla anda ning ta peeti kinni.
/nginx/o/2020/06/20/13164026t1ha6c7.jpg)
Juuni lõpus toimus Tallinnas Laagna teel raske liiklusõnnetus, milles hukkus kaks inimest.
Õnnetuse põhjustasid Isa Khalilov ja Vjatšeslav Kalašnikov, kes Laagna teel autodega võidu kihutasid. Videol on näha, kuidas valge BMW sõidab võidu kollase Chevrolet' ga. Masinate kiirus ületab tunduvalt liiklusvoolu kiirust. Minuti pärast fikseerib pardakaamera juba avariikoha ja autorusud.
Khalilovi juhitud BMW sõitis esmalt otsa Fordile. Kokkupõrkest paiskus BMW teelt välja ja selle tagajärjel sai sündmuskohal surma bussipeatuses seisnud naine. Kokku osales avariis neli autot.
Avariisse sattunud autodes oli kokku kaheksa inimest, nendest viga sai viis. 20-aastane BMW juht Isa Khalilov oli autos üksinda. Fordis oli kaks inimest, autot juhtinud 39-aastane mees ja 34-aastane naine, kes mõlemad said viga ja viidi haiglasse. Fordi juht suri hiljem haiglas saadud vigastustesse.
Volvos oli samuti kaks inimest, autot juhtinud 54-aastane mees ja kaasreisija, 57-aastane naine, kes toimetati raskes seisundis haiglasse.
/nginx/o/2020/05/24/13117467t1h40ae.jpg)
Aasta alguses, 11. jaanuaril toimus Saaremaal üks viimaste aastate kõige traagilisem avarii, kui raskes joobes Andres Reinart sõitis külje pealt sisse vasakpööret teinud Volvole, milles hukkusid kolm inimest, nende seas üheksakuune imik. Neljas autos viibinud inimene sai raskeid vigastusi.
11. jaanuaril alustas Saaremaal Audit juhtinud raskes joobes Reinart möödasõitu tema ees liikunud ja vasakpööret teinud Volvost, kuid põrkas sellega kokku. Ligi kümme kilomeetrit enne avariipaika mõõtsid korrakaitsjad patrullbussis Audi kiiruseks 138 kilomeetrit tunnis. Nüüdseks on liiklustehnilise ekspertiisiga tuvastatud, et surmasõitu teinud Reinart kihutas õnnetuse hetkel 179 kilomeetrit tunnis, mis teeb liikumiskiiruseks umbes 50 meetrit sekundis.
Õnnetuses hukkusid Volvot juhtinud 27-aastane Kati, tema üheksakuune tütar Elli ja Kati 58-aastane ema Eve. Kati 37-aastane õde Merli ning Reinart said avariis raskeid vigastusi. Kuressaare haiglas mõõdeti ligi tund pärast õnnetust Reinarti veres alkoholisisalduseks 3,51 promilli, hilisema ekspertiisi tulemuseks märgiti 1,82 promilli.
Reinart peeti pärast koomast ärkamist kinni ning anti kohtu alla. Tegemist on pretsedenditu kohtuasjaga, kuna prokuratuur otsustas algselt liikluskuriteona kvalifitseeritud süüdistuse muuta ümber isikuvastaseks kuriteoks ning süüdistab Reinartit nüüd kolme inimese mõrvas. Seni pole ühtegi inimest Eestis sellise kuriteo eest mõrvas süüdistatud.
Loe veel:
4. koht - Laagna tee avariile lisandus teine hukkunu, prokuratuur kaalub BMW juhi vahistamise taotlemist
Postimehe krimilugude neljas koht kuulub samuti Laagna tee surmasõitja Isa Khalilovile. Tegemist on esialgse artikliga vahetult pärast õnnetuse toimumist kui selgus, et hukkunuid lisandus juurde.
Tegelikult oli Isa Khalilovi juhitud BMW kohta tulnud politseile teateid varemgi. Silma oli jäänud auto kihutamisega varemgi. Tagantjärele laekus politseile pardakaamera videoid ja vihjeid, mis iseloomustavad autot juhtinud Isa Halilovi käitumist. Menetluse läbiviimiseks oli see oluline ja tänuväärne materjal. Näiteks on politseile saadetud video, kus sama auto tagaistmel tõenäoliselt sama inimene paugutab relvataolise esemega. Enne levis see video kinnistes sotsiaalmeedia gruppides.
/nginx/o/2020/10/05/13391852t1hbe53.jpg)
Pärast Lihulas toimunud tulistamist hakkas selguma veretöö taga oleva Mikk Tarraste taust. Ehkki mehe motiivid on veel tänaseni ebaselged, on teada, et Tarraste on töötanud aastaid meditsiiniõe ja selle valdkonna õppejõuna. Mees on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud: ta tulistas aastaid tagasi relvast korterite akendesse.
Tarraste on olnud meditsiinientusiast, kuuludes riiklikesse ja rahvusvahelistesse ühingutesse, olles muu hulgas näiteks Eesti õdede liidu mentorliige. Ta on õendusest rääkinud nii leheveergudel, koolitustel kui konverentsidel.
Vahistamisel oli kinnipeetu õendusabi osutamisega seotud ettevõtte juhatuse liige.
Mullu aprillini töötas kõnealune 32-aastane mees Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetoolis õpetajana. Samuti on ta töötanud Tallinna lastehaiglas ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas õe ja Tallinna kiirabis abiõena.
Kinnipeetu on lõpetanud Tallinna tervishoiu kõrgkoolis üldõenduse eriala. Tunamullusest õpib ta samas koolis magistriõppes. Samuti on ta end täiendanud muu hulgas Prantsusmaal ja Šveitsis.
Tarraste on osalenud paljudes teadusprojektides, tunamullu jaanuarist mullu detsembrini näiteks projektis «Sinu käed päästavad elu».
/nginx/o/2020/02/04/12914340t1h041d.jpg)
Aasta alguses jahmatas Kohtla-Järvel tapetud Nastja lähedasi sotsiaalmeediapostitus, millel poseeris 15-aastase tüdruku tapmise eest 16 aastaks vangi mõistetud Artjom Dronikov.
Et noormees pidanuks olema vangis, pani see lähedased muretsema. Selgus, et 20-aastane Artjom oli 14. jaanuaril tõepoolest lühiajalisel väljasaamisel Viru vanglast, kuid õhtul viidi ta vanglasse tagasi. Prokuröri sõnul oli noormehega kaasas vanglakonvoi, seega puudus oht, et ta oleks saanud tunnistajaid kuidagi ohustada.
Nastja emale jäi siiski arusaamatuks, miks lubati tapja lühiajaliselt koju vaevalt kolm kuud pärast kohtuotsuse jõustumist ja miks ei oleks võinud perekonnaliikmed külastada Artjomi vanglas. Ema leiab, et vanglakonvoi töötajad oleks võinud takistada tapjast pildi tegemist ja selle ülespanekut sotsiaalmeediasse.
«Viimasel ajal räägitakse palju vangide õigustest, kuid vähe on juttu ohvrite ja nende lähedaste õigustest. Ma ei pea ennast väiklaseks, kuid tunnen, et minu suhtes on käitutud ebaõiglaselt. Miks võib tapja tunda ennast kangelasena, samal ajal kui mul on tunne, nagu mahatambitud ohvril?» küsis tapetud tüdruku ema.
Seitsmeski koht kuulub Laagna tee kihutajatele. Artiklis tuuakse välja, et Khalilovi juhitud valge BMW kihutas enne õnnetust koos kollase autoga. Hiljem selgus, et kollase auto roolis oli Vjatšeslav Kalašnikov, kes samuti vahi alla võeti.
Esimeselt videolt on näha, kuidas valge BMW maastur ja kollane sõiduauto sõidavad mööda Laagna teed õnnetuskoha suunas. Kollane auto on eespool ja kohe järgneb talle BMW. Tavakiirusel sõitvastest autodest on nende kiirus märgatavalt suurem.
Teises videos on märgata, kuidas BMW ja kollane sõiduauto mööduvad kaasliiklejatest tõenäoliselt suuremal kiirusel kui antud teelõigul ette nähtud.
Kaheksas koht teeb lähema sissevaate Khalilovite perekonna minevikku. Kohtutoimikuid läbi töötanud Postimehe ajakirjanikud said teada, et seadustega on pahuksis olnud varem nii autot roolinud Isa Khalilov, kui tema isa Tanrverdi Khalilov.
Laagna tee surmasohvri kohtutoimik näitab, et noor mees on kergesti ärrituva loomuga ning korduvalt lahendanud probleeme rusikate abil. Täna 20-aastane Isa Khalilov, kes Laagna teel numbrimärki 999 ISA kandva BMW maasturiga sõitis surnuks kaks ning saatis haiglasse kolm inimest, on peale paljuräägitud liiklusrikkumiste pidanud käima kohut ka peksmise pärast.
Kohtutoimikute kohaselt ajas vanem Khalilov äri – üheks selliseks olid rahvusvahelised veod. 2013. aastal mõisteti Tanrverdi Khalilov pärast lahkhelisid äripartneriga süüdi omavolis. Kannatanu sõnade järgi võttis pojaga koos arveid klaarima tulnud vanem Khalilov temalt raha ning ähvardas ära tappa tema ja kogu ta pere.
Mees sõidutati vussiläinud ärisuhete tõttu Männiku metsa. «Tahir ütles, et nüüd olen ma talle 50 000 eurot võlgu ja kui ma seda talle selle päeva jooksul ära ei maksa, jään ma siia metsa igaveseks, seejuures ta näitas mulle kohta, kus ma tema sõnade järgi lamama hakkan. Neid sõnu võtsin ma reaalselt ohuna oma elule,» ütleb Vitali. See, et mehel raha ei olnud, Khalilovit ei huvitanud. Samuti võttis ta Vitali koti, milles olid viimase pass ja rahvusvaheline sõidutunnistus. Vitali ütluste järgi käis Khalilov hiljem tema vanemate juures ja ähvardas, et kui raha ei saa, siis tapab ta Vitali vanemad ja teised sugulased.
Üheksanda koha lugu püüab mõista ja anda ülevaate, mis sel traagilisel ööl metsas ikkagi Mikk Tarrastega toimus. Lihula tulistaja andis esmaste ütluste põhjal alla vaid sellepärast, et pimedas metsas ei näinud ta enam vastaseid lasta.
Nagu öeldud, on endiselt segane Lihulas veresauna korraldanud Mikk Tarraste motiiv. Kui seni oli avalikkusele püütud jätta muljet, nagu oleks väikelinnas eskaleerunu puhul olnud tegemist suure meeltesegadusega, mis säärase tragöödiaga lõppes. Halbade juhuste kokkulangemine. Tarraste on oma tegu advokaadi vahendusel kahetsenud ja öelnud, et sellisele asjale ei ole õigustust. Prokuratuur juhtumi asjaolusid täpsemalt ei kommenteerinud, ent Postimehele teatavaks saanud infokillud juhtunust maalisid Mikk Tarraste käitumisest hoopis külmaverelisema pildi.
6. juuni hilisõhtul sõidab Mikk Tarraste universaalkerega sinise Subaru Legacyga üle teeäärte ja muruplatsi Olerexi tanklasse, rammib seal seisnud autosid ja põgeneb. Tarrastele järgneb mootorrattaga kaitseliitlane Virgot Rägastik, kelle ta tapab. Sealjuures veendudes, et surm oleks ikka kindel. «Väike Breivik,» on politseiuurijad Tarrastet iseloomustanud.
25 minutit ja 800 meetrit hiljem kohtub Tarraste kitsal kruusateel Žiguliga, milles istuvad kolm last ja nende vanavanemad. Lasknud autol endast mööda sõita, sealjuures tõenäoliselt veendudes, kes autos istuvad, avab ta läbi tagumise klaasi auto pihta tule. Kuulirahes hukkub Lihula apteeker Ülle Heinver, kaks väikest last saavad üliraskelt vigastada. Pärast seda põgeneb mees metsa ning asub politseiga tulevahetusse.
Tarraste läks sõtta. Miks, seda me veel täpselt ei tea. Aga miks peaks 32-aastane relvafanaatik pakkima autosse kolm relva ning võtma kaasa moonakoti salvede ja kuulidega? Kui Tarraste pärast tulevahetusi politsei eriüksusega lõpuks alla andis, oli tal veel piisavalt relvi ja laskemoona, et tulevahetust pikalt jätkata. Postimehele teadaolevalt andis Tarraste oma esmaste ütluste põhjal alla vaid seetõttu, et pimedas ei olnud tema sõnul läbi optilise sihiku võimalik enam vastaseid näha. Kaotus oli kindel, sõda oli kaotatud.
Tarraste käitus külmavereliselt ja kaalutletult. Kasvõi seik, et ta tulistas 100 meetri pealt optilise sihikuga politseinikku pähe, näitab, et tema soov oli kindel – tappa.
Põlvamaal Abissaare külas hukkusid mai alguses juhtunud liiklusõnnetuses 27-aastane mees ja 23-aastane naine. Õnnetuses sai viga kaks autos olnud inimest, kellest ühe seisund oli raske. Õnnetuse hetkel roolis olnud juht oli purjus.
Esialgse info järgi sõitis sõiduauto BMW suurel kiirusel mööda teisest autost, kui BMW juht kaotas masina üle kontrolli ning sõitis teelt välja kraavi vastu puud.
Õnnetuse tagajärjel hukkusid BMWd juhtinud 27-aastane mees ja tagaistmel olnud 23-aastane naine. Kaks kaasreisijat, 22-aastane mees ja 18-aastane naine said õnnetuses vigastada ning nad viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi.
BMW juhil oli vastava sõidukikategooria juhiluba. Mõlemad esiistmel istunud mehed olid turvavööga kinnitatud, kuid õnnetuspaigas viitas kõik sellele, et tagaistmel istunutel turvavööd kinnitatud ei olnud.
Neli päeva pärast Lihula veresauna sisenes Mikk Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa Pärnu politseijaoskonda, et kohtuda oma kliendiga. Kohtumiselt naasis ta Tarraste käsitsi kirjutatud pöördumisega.
«Avaldus. Avaldan südamest kahetsust toimunu suhtes kõigile kannatanutele, nende ja enda lähedastele ning kogu Eesti rahva ees. Minu käitumisele ei ole õigustust. See, mis juhtus, on andeksandmatu. Vabandan. Mikk Tarraste Pärnu arestimajas täna, 10. juunil 2020.»
Kohtumine kaitsja ja Tarraste vahel kestis umbes tunni. Esialgu oli Roosmaa küll planeerinud selleks poolteist tundi, kuid menetlustoimingud katkestasid kohtumise varem. «Ma võin kinnitada, et kõige väiksematki soovi kellelegi kannatusi tekitada, kedagi tappa, lapsi vigastada ei olnud,» sõnas kaitsja pärast kliendi avalduse ette lugemist. Roosmaa märkis, et küsimus, kas Tarraste pidi oma käitumist ette nägema, on teine probleem.