Sisuturundus
Kus on Eesti sisearhitektuur täna ning millise töö teeb tulevikus ära tehisintellekt?
Sisearhitektuur ammutab inspiratsiooni evolutsioonist, elust ja meeleoludest ühiskonnast, aga loomulikult ka klientide soovidest, kinnitavad sisearhitektid Kristiina Puusepp ja Meelis Press ning LÄVI siserhitektuuribüroo juht Rasmus Kabun. Nende jutust peegeldub, et arhitektuurisektoril läheb täna Eestis väga hästi, sest valikud ja võimalused suurenevad pidevalt, keskkonnateadlikkus kasvab ning tellijad usaldavad arhitekte.
Kristiina Puusepp nendib, et Eesti sisearhitektuuril läheb hetkel hästi. „Mul on hea meel näha uusi ja põnevaid lahendusi igapäevaselt avalikku ruumi kasutades. Ilusat ja kavaliteetselt funktsionaalset ruumi osatakse hinnata ning sellesse panustavad kõik ehitussektoris toimetavad inimesed üha julgemalt ja loovamalt. Sisearhitektuur ei erine oma trendide poolest teistest disaini suundadest, ammutades inspiratsiooni elust ja meeleoludest ühiskonnas. Hetkel on näha rahu, tasakaalu ja kvaliteedi otsinguid. Interjööris tähendab see kindlasti loodussõbralikumaid materjale, taaskasutust ja pikaajalisemaid valikuid, loomulikku ja naturaalset tonaalsust,” kirjeldab ta.
Meelis Pressi sõnul pakub inspiratsiooni ennekõike – tänu isakesele Darvinile – evolutsioon. „Sipelgas annab pesale väikese lõhnamärgiga teada, mida ta retkel tähele pani, kus mõni oht või paluke vedelemas. Murdosa hetke pärast teab seda kogu pesa. Meil on kogukonnana läinud sama hästi: töötame suure sipelgapesana, kõik avastatud head mõtted, arhitektuursed või vähemarhitektuursed, jõuavad meieni väga kiiresti ja nii saame avastatu najal sünteesida selle maailma paremaks. Niiviisi krutime ühte äärmiselt põnevat arenguratast, mis muudkui veereb edasi. Veeremise pealt avastatame ära igasugu uut, mis meid erutab või õnnelikuks teeb.”
Pressi sõnul on nad naljatanud oma arstist ja advokaadist sõbraga, et kehval ajal läheb neil hästi ja parematel aegadel arhitektidel. Ja vastupidi. „Just oli selline aeg, kus kellelgi ei läinud nii hästi kui ravimitootjal ning arsti õppisime hindama rohkem kui varem. Aga ajastu mõttes läheb Maal, sõltumata erandlikust aastast, ikkagi väga hästi. Nii hästi pole kunagi läinudki! Seetõttu on ka arhitektidel kõik kenasti, nii palju head arhitektuuri pole varem sündinud kui praegu. Arhitektid on nutikas rahvas, avastamisrõõmu otsast-otsani täis ja töö teostajad on aina tublimad ja terasemad. Heade ehitajate või mööblimeeste puudumise taha enam asi ei jää.”
Paljud sisustuse tootjad on oma kodulehele koondanud koos tootekataloogiga ka mudelite kataloogi. Nii saab klient kohe näha, kas ja kuidas uus mööbel tema kodus või kontoris välja hakkab nägema. Innovatsiooni mööblivaldkonnas loob näiteks sisustusteenust pakkuv OCCO, kes oma uudse digitaalse tööriistaga muudab sobivate toodete otsimise sisearhitekti jaoks kiiremaks ja lihtsamaks kui kunagi varem, säästes palju aega ning muutes kogu tööprotsessi sujuvaks ja mitmekesiseks.
Valikute pidev laienemine tekitab aina suurema vajaduse sisearhitekti abi järele
Rasmus Kabuni sõnul alustab sisearhitekti töö mõjutamist ja inspireerimist ikkagi tellija. „Kes maksab, tellib muusika. Teostame palju avalikku ruumi ja büroosid, seega arvestame alati kasutajate soovide ning firma brandbook’iga. Enim loovad trende ilmselt materjalitootjad, kes otsivad uusi suundasid, lahendusi ja materjale. Kindlasti mõjutavad sisearhitektuuri ka üldised muud trendid, alates graafilisest disainist, kuni näiteks keskkonnasäästlikkuse teemadeni välja,” räägib ta.
„Ja nagu mujalgi valdkondades, kipub ajalugu ja sellega seoses erinevad stiilid ennast kordama. Suurima panuse annab sisearhitekti isiklik kogemus ja tunnetus, sest kõigest eelnevalt mainitust, peab ta looma konkreetsele interjöörile oma narratiivi, mille ümber tervikut looma hakata,” lisab Kabun. „Ka kliendil üksi on tänapäeval keerulisem, sest valikut erinevate stiilide, materjalide, mööbli osas on varasemast aina enam. Teisalt annab sisearhitektuur suurepärase võimaluse konkurentidest eristuda, ja aitab tugevdada ettevõtte kultuuri ja luua paremat töökeskkonda, mis omakorda aitab kaasa töötajate produktiivsusele. Viimane on aga aina olulisem tippettevõtjate tööturul, nagu uurisin ja tõestasin oma möödunud aastal valminud magistritöös „Interior Environmental Quality as an Employer Branding Tool” ehk „Sisekliima kvaliteet kui tööandja brändingu tööriist”.”
Kabun nendib, et sisearhitektuuri õpetamine eraldiseisvana on Eestis maailma mõistes väga unikaalne, sest üldiselt õpetatakse arhitektuuri tervikuna. Kui tahta tema sõnul üldse norida, siis hariduse poole pealt saaks õppekava praktilisemaks keerata, et värskeid lõpetajaid oleks hõlpsam büroosse tööle võtta.
Millest algab sisearhitekti töö konkreetse objektiga?
Kabuni sõnul puutuvad paljud kliendid sisearhitektuuriga kokku esmakordselt, seega alustuseks tuleb tellijale selgitada, millega sisearhitekt üldse tegeleb, kuidas klienti kaasatakse, kellega suheldakse ja kuidas lõpptulemus tekib. LÄVI büroos on näiteks välja töötatud oma protseduur ja küsimustikud, mille abil saab parema sisendi ja muidugi parema lõpptulemuse. Ehk lühidalt: tegutseme loomingulises valdkonnas, kuid teeme seda süsteemselt. „Samuti tehakse objektidest aina enam mudeleid ehk 3D visuaale. BIM projekte teostame aina enam, mis võimaldab arvutis erinevaid sõlmi ja lahendusi paremini läbi katsetada. Esmane protsess on küll aeglasem ja keerulisem, samas mida rohkem osapooli projekti alguses kaasatakse, seda parem, loogilisem ja säästlikum on lõpptulemus.“
Puusepp ütleb, et on väga hea, kui saab konkreetse kliendiga alustada tööd juba paberil enne, kui hoone valmima hakkab. „Ideaalis jääb piisav aeg just eskiisi tasandil töötamiseks. Selle käigus joonistame koos kliendiga läbi nii kahemõõtmelise põhiplaani kui ka 3D visuaalid. Olen täheldanud, et just piisava 3D projekteerimise käigus märkab klient oma vajadusi ning ootusi ruumile paremini. Läbimõeldud idee ja kontseptsiooni pealt on hiljem töö käigus otsused sujuvad tulema ning lõpuks jääb vaid vormistamine.
Samuti on Puuseppa sõnul läbimõeldud eskiisi alusel mugav leida häid koostööpartnereid, kes aitavad projekti elluviimisel. Kõik asjaosalised on siis samal lainel, saavad julgelt kaasa mõelda ning oma panuse anda.
Enda tööprotsessi kirjeldades ütleb Puusepp, et esimese asjana võtab ta ikka kätte paberi ja pliiatsi, joonistades ja kirjutades pärast esmakordselt kohtumist objektiga värske emotsiooni pealt kõik välja. „Need eskiisid jäävad ainult mulle endale. Kliendiga töötame tervikuna digitaalselt. Mulle väga meeldib, et erinevad programmid pakuvad suurepärase võimaluse ruumis töötada tervikliku mudelina. Suuremate projektide puhul jagame BIM-mudelit koos arhitektide ja eriosade projekteerijatega, nii on koheselt näha paljud murekohad ning ristumised. Suuremad ehitusettevõtted oskavad mudeli abil välja võtta materjalide mahud ja eelarve.”
Pressi sõnul tuleb projekti alustades algne säde tuleb alati kliendilt, kes käivitab kogu suure ehitamise plaani. „Meie arhitektidena oleme siin veidi nagu ämmaemandad, kes aitavad lapsukese ilmale. Aga ka natuke jumalad, saame lapsele ka näo määrata,” toob ta võrdluse. „Mida tulevik toob? Ilmselt räägime täna tehisintellektist, kes või mis peaks lähiajal maja väljamõtlemise faasi väga suuresti muutma. Arhitekti mudelit hakkab tehisintellekt ise täiendama – mudima konstruktori, sanitaartehniku, küttemehe, elektriku, akustiku jne pilguga. Ilmselt ka arhitekti pilguga, kuna arhitektuur on samuti üks analüütiline distsipliin. Tehisintellekt on lihtsalt oluliselt analüüsivõimelisem, näiteks males jääb inimene juba aastakümneid teiseks ja seetõttu male maailmameistrivõistlustele masinaid ei lubata. Aga võib-olla polegi me kurvad, et robot muru niidab või toas tolmu pühib?”