Vseviov vaagis Islandi kolleegiga sõda Ukrainas
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
28. september 2022, 14:49
/nginx/o/2022/09/28/14862763t1h0574.jpg)
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kohtus kolmapäeval Tallinnas Islandi kolleegi Martin Eyjólfssoniga, kellega keskenduti poliitilistel konsultatsioonidel Venemaa sõjale Ukrainas, piirkonna julgeoleku tugevdamisele ja laiemalt kahe riigi koostööle.
Kohtumisele järgnes kantslerite arutelu väikeriikide ülemaailmsest mõjust ning Eesti ja Islandi suhete püsinäituse avamine.
Vseviov ütles, et Eesti ja Island on lähedased liitlased ja sõbrad läbi aja ning praegune murranguline julgeolekuolukord on meie koostööd veelgi süvendanud.
/nginx/o/2022/09/28/14862764t1h3d4f.jpg)
«Island on mõistnud tugevalt hukka Venemaa agressiooni, toetanud pühendunult Ukrainat ja liitunud ELi riikide sanktsioonidega, et survestada Venemaad sõda lõpetama. Täna arutasime edasisi samme piirkonna julgeoleku kindlustamiseks, mille juures on võtmetähtsusega NATO Madridi tippkohtumisel tehtud otsuste elluviimine ja energiasõltumatuse saavutamine,» ütles Vseviov.
Kantsler tõi välja, et Eesti jaoks on oluline liikuda võimalikult kiiresti edasi NATO idatiiva tugevdamisega ning Soome ja Rootsi NATOga liitumise protsessiga, et tugevdada kogu Läänemere piirkonna julgeolekut.
Vseviov rõhutas, et vastus Venemaa eskalatsioonile mobilisatsiooni väljakuulutamise, tuumaähvarduste ja Ukraina okupeeritud alade annekteerimiseks korraldavate võltsreferendumitega peab olema ühtne ja karm.
«Eesti rahva ja riigi õigust eksisteerida tunnustas 31 aastat tagasi esimese julge riigina Island ning seda toetust ei unusta me kunagi. Selle sümbolina asub välisministeerium ka Islandi väljakul.»
«Venemaa vastu tuleb kehtestada uued tugevad sanktsioonid, jätkata agressorriigi rahvusvahelist isoleerimist ja kindlustada, et kõigi Ukrainas toime pandud kuritegude organiseerijad, sealhulgas ka Venemaa võimuladvik, võetaks vastutusele,» ütles kantsler.
Vseviov märkis, et samal ajal tuleb jätkata igakülgset sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi Ukrainale, et aidata sõda võita. Seejuures arutasid kantslerid ka koostööd Ukraina ülesehitamisel, kus Eesti keskendub Žõtomõri oblasti taastamisele.
Eesti ja Islandi koostööst rääkides arutasid kantslerid veel ühistegevuste laiendamist digi- ja küberjulgeoleku vallas ning Vseviov tunnustas Islandit peatse liitumise eest NATO küberkaitsekoostöö keskusega Tallinnas.
/nginx/o/2022/09/28/14862766t1h94ad.jpg)
Islandi välisministeeriumi kantsler Eyjólfsson ütles, et Island ja Eesti on oma pikaajalistes ja viljakates suhetes saavutanud palju. «Ajalugu on korduvalt näidanud, et globaalsel tasandil võib väikeriikidel olla tugev hääl ja mõju. Eesti ja Islandi välisminister kinnitasid hiljuti vastu võetud ühisdeklaratsioonis, et astume ühiselt vastu praegustele tõsistele julgeolekuohtudele ja väljakutsetele. Keskendume ka edaspidi ühistele väärtustele ja jätkame koostööd, et neid kaitsta,» ütles Eyjólfsson.
Pärast poliitilisi konsultatsioone osalesid kantslerid arutelul väikeriikide ülemaailmsest mõjust keerulisel välispoliitilisel ajal ning Vseviov avas välisministeeriumis Eesti ja Islandi suhetele pühendatud püsinäituse.
«Eesti rahva ja riigi õigust eksisteerida tunnustas 31 aastat tagasi esimese julge riigina Island ning seda toetust ei unusta me kunagi. Selle sümbolina asub välisministeerium ka Islandi väljakul. Mul on väga hea meel, et täna avatud püsinäitus annab aga uue võimaluse rääkida välisministeeriumi külalistele lähemalt ja kaugemalt meile nii olulisest ajaloo osast,» ütles Vseviov.