KONGIDES ULUB TUUL ⟩ Riigikontroll soovitab ühe vangla kinni panna (5)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
12. oktoober 2023, 10:28
/nginx/o/2023/10/12/15649290t1h2d7f.jpg)
Kuna kinnipeetavate arv on kümnendiga vähenenud ligikaudu 3000-lt 2000-le ja prognooside kohaselt see trend jätkub, kahaneb vanglate täitumus järgmise kümnendiga kolmandiku peale. Seega oleks riigil mõistlik vähendada vanglate pinda, leiab riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.
Kui 2023. aastal on vanglad täidetud veel keskmiselt 70 protsendi ulatuses, on prognoosi järgi kümne aasta pärast vanglate täituvus vaid kolmandik ning vangla majandamiskulu ühe kinnipeetava kohta kasvab aastaks 2032 seniselt 2800 eurolt 6600 euroni.
Riigikontrolli hinnangul ei ole justiitsministeerium seni tegelenud piisaval määral vanglate majandamise tõhustamisega. Ehkki viimase 20 aastaga on Eesti vanglasüsteemi moderniseeritud, kümme amortiseerunud vanglat on asendatud kolme moodsama vanglaga, osutub ka praegu kasutusel olev kinnise vangla pind peagi liiga suureks.
Samas ei ole avavangla potentsiaal täiel määral kasutust leidnud – näiteks on Tallinna avavanglas hulk kinnipeetavaid koha ootel, samal ajal on Viru avavanglas kohti üle. Avavanglas saab kinnipeetav käia vanglast väljas tööl ja poes, kasutada näiteks töötukassa teenuseid jms.
Riigikontroll leiab, et on tarvis kriitiliselt hinnata kõikide üksuste töös hoidmise mõistlikkust. Kui Tallinna ja Viru vangla kinnistute ning personaliga tagataks kõigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine, säästaks riik kõige rohkem amortiseerunud Tartu vangla sulgemisel selle ülalpidamiskulu arvelt 2023. aasta seisuga kuni 13 miljonit eurot aastas. Vaid kahe vanglaga majandamisel oleks 2032. aastaks kulu ühe kinnipeetava kohta prognoosiga võrreldes üle tuhande euro võrra väiksem.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) peaks pakkuma justiitsministeeriumile tuge vanglate taristu kasutamise tõhustamiseks, leiab riigikontroll.
Riigikontroll jõudis järeldusele, et vanglates kasutatavad kinnipeetavate tööhõivemudelid on kohandatud suurte vanglate ja pikkade karistusaegade järgi ega vasta enam tänapäevase tööturu vajadustele. Tööturul vajatakse mitmekesisemate oskustega inimesi.
Suurem osa ASi Eesti Vanglatööstus töökohtadest on metalli- või puidutsehhide oskustööd, mis vajavad enne töölesaamist väljaõpet. Kinnipeetavate arvu ning karistusaja lühenemine tähendab aga, et erioskustega töödele kvalifitseerub või väljaõppe lõpetab järjest vähem inimesi, sh tuleb ette olukordi, kus kinnipeetavad läbivad väljaõppe, aga töötama ei jõua.
Riigikontroll toob positiivsena välja, et ministeerium on hiljuti alustanud andmepõhise hindamise ja andmetöötlust automatiseerivate arendusprojektidega ning hakanud kasutama isikute kinnipidamise ja vanglas toimuvate tegevuste kohta salvestuvaid andmeid.
Riigikontroll soovitab justiitsministril kulude kasvu pidurdamiseks ja tõhusama pinnakasutuse huvides kaaluda ühe vanglakompleksi või vähem täidetud üksuste sulgemist. Lisaks tuleks koostada vanglate taristu haldamise pikaajaline plaan.
Riigikontroll soovitab RKASi juhatuse esimehel leida koos justiitsministeeriumiga võimalusi vähendada vanglate kinnistute kulusid ja tõhustada vanglate taristu kasutust.