Loe ja meenuta: Eesti allilmaliidrid, kes on palgamõrtsuka käe läbi surnud

2000ndate keskel tapetud Kalev Kure matusel oli kohal Eesti allilma koorekiht, nende hulgas ka hiljuti vangi mõistetud Assar Paulus (vasakul).

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Üleeile Läänemaal tapetud Eesti organiseeritud kuritegevuse ristiisaks peetud Nikolai Tarankov ei ole kaugeltki esimene allilmaliider, kelle tapmiseks on palgamõrv tellitud.  

KALEV KURG

2005. aasta sügisel tapeti oma koduukse ees väidetav allilmaliider ja 1990ndate alguses Linnuvabriku grupeeringu liidriks tõusnud Kalev Kurg. Mõrv oli seda julmem, et automaadivalang avati mehe pihta otse tema naise ja lapse silme all. 

Kolmteist kuulitabamust saanud Kalev Kurg ja teda kümmekond minutit elustanud kiirabibrigaad Pirita-Kosel Lükati tee 6 kortermaja ees. Piltidel on Kurele kuulunud punane sportlik Mercedes, valge Hummer, mille kõrval mõrtsukas Kure pihta automaaditule avas, on selleks hetkeks juba eemale pargitud.

FOTO: uurimistoimik

2005. aastaks olid Kurel kuritegelikus maailmas endiselt teatud huvid, kuid ta ei tegelenud nendega enam nii pühendunult kui varem. Ta arvas end endiselt olevat kriminaalses maailmas nn eestlaste liider, kuid see ei meeldinud Assar Pauluse pundile, kellest saigi Kure surma järel liiderrühmitus.

Politsei uskus algusest peale, et tapmise põhjusi tuleb otsida nendest suhetest. Kuid ühtegi reaalset juhtlõnga uurimisse ei tekkinud. 2011. aasta 8. augustil allkirjastas prokuratuur Tallinnas kriminaalasja uurimise lõpetamise määruse. Eelmise aasta novembris, kui kuriteost möödus kümme aastat, suleti toimik lõplikult. Mõrva pole siiani lahendatud.

Loe lisaks:

 ALEKSANDER SIIRAK

1994. aastal lasi palgamõrvar Tallinnas Õismäel maha Permi grupeeringu ühe endise liidri Aleksandr Siiraku, hüüdnimega Taivanets. 27-aastane allmaailmategelane tapeti oma kodumaja liftis. Väidetavalt oli tapja teadlik, et mees sõitis rünnaku kartuses alati liftiga ühe korruse võrra kõrgemale. Siirak oli Permi grupiga seotud pikka aega, kuid enne mõrva oli ta juba mõnda aega tegelenud legaalse äriga ja allilmast lahkunud. Palgamõrtsukat pole seni tabatud.

Siirakut püüti tappa ka aasta varem 26. augustil 1993, kui Tallinnas Vabaduse platsil Estonian Airi piletikassa juures kärgatas pomm. Atentaadi korraldas rivaalitsev jõuk Aleksander Siirakule ja Sergei Podšivalovile, kes seal läheduses õhtustasid. Mõlemad pääsesid siiski toona eluga. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi endise «linnuvabriku rühmitusse» kuulunud Robert Pohlak. Karistada sai ka lõhkelaengu kohale asetanud Janek Kukk.

1993. aasta 26. augusti hilisõhtul Tallinnas Vabaduse väljakul Estonian Airi kassa ees plahvatanud pomm, mida juhiti raadio teel, pidi tapma Permi grupeeringu «autoriteedid» Sergei Podšivalovi ja Aleksander Siiraku, kelle hüüdnimi oli Taivanets. Pilt on tehtud mõni minut pärast juhtunut.

FOTO: Toomas Volmer

DANIEL MÄNG

1996. aasta oktoobris tapeti Tallinnas Daniel Mäng, keda tunti hüüdnime Danila all. Kohe pärast mõrva teatas politsei, et tegemist oli tellimusmõrvaga, mis võib endaga kaasa tuua uusi arveteklaarimisi allilmas. 

Saatuslikuks saanud oktoobriõhtul väljus Mäng Kadaka puiesteel asuvast bordellist ning tahtis minna sõiduautoni, mis oli pargitud maja välisukse juurde. Politsei versiooni kohaselt ootas Mängi maja lähedal põõsastes palgamõrvar, kes pimedusest tulistas oma ohvrit arvatavasti püstolist TT täpselt südamesse ja tegi siis veel igaks juhuks mõned lasud. «Professionaalne töö,» tunnistas üks kriminaalpolitseinik toona.

90ndate aastate algul seostati Daniel Mängi nn. Linnuvabriku grupeeringuga. Lisak temale peeti Linnuvabriku autoriteetideks Toivo Tamme (hukkus palgamõrvari käe läbi Õismäel oma maja koridoris) ja Rain Võsandit (sai Mustamäel oma korteris surma snaiperi kuulist).

Veel: Allilm hoiab hinge kinni: Tallinnas tapeti mees, keda oli juba varem üritatud tappa

RAIN VÕSAND

1994. aasta kevadel tappis Tallinnas Mustamäel vastasmaja katusel varjunud snaiper väidetavalt Linnuvabriku grupeeringusse kuulunud Rain Võsandi, kes oli telefoni teel aknale kutsutud. 

Loe lisaks: Politsei tabas arvatava palgamõrvari

RAZMIK SÄRG-SARKISJAN

1997. aastal ööl vastu 28. detsembrit lasti Tallinnas Koplis maha armeenlaste liider Razmik Särg-Sarkisjan (49) ja tema tuttav ärimees Karen Oganesjan (41). Kaitsepolitsei tituleeris 1995. aastal Särg-Sarkisjani armeenlaste kuritegeliku grupeeringu liidriks. Ärimeeste laibad leiti veidi pärast keskööd Vihuri tänaval Mercedesest, mis oli sõitnud vastu maja seina. Mõrvarid olid tulistanud ohvreid tagaistmelt kuklasse kahest erinevast püstolist - Makarovist ja TT-st.

Arvatakse, et atentaat Sarkisjanile võis olla seotud armeenlaste vahel allilmas puhkenud tüliga. Politseile teadaolevalt olid vaenujalal juba Eestis elavad ja tol ajal siia saabunud armeenlased. 

Ärimeeste tapmise tunnistas alles 2013. aastal üles Vano Tumanjan, kes põgenes pärast Kopli topeltmõrva Eestist ja kuulutati tagaotsitavaks. Mees kandis kuni 2012. aasta sügiseni Venemaal röövimise eest 8-aastast vangistust, seejärel anti ta Eestile välja. Harju maakohus saatis 2013. aasta kevadel Tumanjani 15 aastaks vangi.

Uurimisversiooni kohaselt osales Tumanjaniga veretöös ka Varužan Manukjan, kes üritas neli kuud hiljem tappa Tallinnas šašlõkikohti pidanud Tigran Nahapetjani, kuid viimasel õnnestus oma püstolist Manukjan maha lasta.

Loe lisaks:

TOIVO TAMM

1993. aastal tapeti Tallinnas Õismäe tee korterelamus Toivo Tamm, keda peeti eestlaste liidriks allilmas.

Naabermajas elanud sõbrale videokassetti ära viima läinud Tammele tulistas kuuli pähe teda kodumaja trepikojas varitsenud mõrvar. Tapja põgenes maja pööningu kaudu kõrvaltrepikotta, mille ees ootas teda auto.

Politsei jälitusversioon rääkis toona, et mõrtsuka tellis Neste tulistamises haavata saanud Vjatsheslav Platonov, makstes tapjale kuni 3000 dollarit. Samal ajal räägiti allilmas, et Tamme tappis palgamõrvar hüüdnimega Sohha.

ANATOLI SIROTKIN

1998. aasta kevadel viidi üliraskes seisundis haiglasse Jõhvi ärimees ja väidetav allilmaliider Anatoli Sirotkin. Meest oli tulistatud tema Jõhvi korteri ukse ees. Nädal hiljem suri ta saadud haavadesse.

Politsei andmetel tõusis Sirota nime all tuntud Anatoli Sirotkin pärast Satšukkide grupeeringu langust Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kuritegeliku ringkonna juhtfiguuriks. Hulgikaubanduse ja metsaäri kõrval juhtis Sirotkin väikest grupeeringut ning ta oli politseinike sõnul kuritegelikes ringkondades arvestatav autoriteet.

SERGEI SATŠUK

1990. aastate alguses kujundas Ida-Virumaa allilma niinimetatud Satšukkide grupeering, mille liidrite hulka kuulusid vennad Vassili, Nikolai ja Sergei Satšuk. Nikolai Satšuki mõistis kohus eelmise sajandi lõpus raskete kuritegude, sealhulgas mõrva eest 15 aastaks vangi, kuid mees pääses mullu jaanuari keskel ennetähtaegselt vabadusse.

Sergei Satšuk tapeti 1995. aasta märtsis koos oma 16-aastase kasutütrega, kui arvatavalt konkureeriva jõugu liikmed avasid nende auto pihta automaatidest turmtule.

Andres Anvelt on Põhjarannikule antud intervjuus öelnud, et Satšuk oli Ida-Virumaal ainuke tõeline autoriteet, kes liikus ringi oma brigaadiga. «9-10 inimest koristati korraga ära. Pärast tirisime laipu kaevanduste ventilatsioonišahtidest välja,» kirjeldas Anvelt.

Loe veristest 90ndatest veel:

1993–-1996: verine järelkaja tanklas kõlanud laskudele

Allilmajõugud 20 aastat hiljem – tapetud või vangis

Tagasi üles